Wednesday, February 23, 2022

E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Minu arvates kõige enam realiseerunud visioonpunkt on et kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Neid on lihtne leida ja tellida ning need on hästi ja tõhusalt märgistatud. Sellised teenused on Eestis saadaval kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et isikul on alati andmed "kaasas", st. neid saab ohutult kasutada kõikides seadmetes. Ainuke raskus mis võiks tekkitada on see, et mõnikord meil on nii palju kanaleid kust info vaadata või näiteks kust saab osta endale sobiva teenust/kaupa et me isegi ei suuda valida... Aga selleks on meil näiteks olemas üks veebileht, kus saaks hindu võrrelda. (https://www.hinnavaatlus.ee/)

 

Kõige vähem realiseerunud võiks olla see, et inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Praegu inimesed küll saavad hindu võrrelda, vaadata kommentaare või tutorial videosid, kust saab paremeni ülevaade toodest, kuid asi on selles et mitte kõik saavad aru mis täpselt nemad vajavad ja milleks. Minu arvates mida rohkem sul võimalusi raha raiskata, seda rohkem sina raiskad. Kõige halvem stsenaarium on et kui praeguses olukorras, kui peaegu kõik teevad kaugtööd, tellivad endale toitu e-poodidest ja suhtlevad ainult veebi kaudu, inimesed kaovad oma potentsiaale, tervis läheb halvemaks. 

Minu sõnum Teile, kasutage küll uusi tehnoloogiad ja uusi võimalusi, kuid ärge unustage tegeleda spordiga, suhelda oma perega/sõpradega ja elu nautimast.

Thursday, February 17, 2022

E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

 

Uus meedia

Uus meedia selle laiemas tähenduses võimaldab teavitada Maa elanikkonda maailmas toimuvast. On üldtunnustatud, et see mõiste hõlmab kõiki massidele kättesaadavaid teabekandjaid: trükitud ajalehed, raadio ja televisioon ...

Internetist on saanud ülemaailmne virtuaalne arvutivõrk, mis annab igale inimesele võimaluse kasutada oma lõputuid infovõimalusi, vastu võtta ja samaaegselt edastada infot teistele kasutajatele.


Selle tööriista peamine eelis on võimalus moodustada individuaalne teabeportfell. Teisisõnu, iga kasutaja valib uudised, millest ta teada soovib. See on ainulaadne funktsioon, mida ei saa rakendada trükiväljaannetes ega traditsioonilistes pressiteates. Interneti-meedia eelised ei lõpe sellega.


Kui uus meedia oleks täiesti veatu, siis vajadus muud tüüpi meedia järele lihtsalt kaoks. Kuna televisioon, ajakirjandus ja isegi raadio on tänaseni elus, paneb imestama, kui hea on Internet uudisteallikana.


Ebakindlus. Seda tüüpi meedia esimene ja võib-olla ka peamine puudus. Sa ei saa kunagi olla 100% kindel, et avaldatavad uudised vastavad tõele. Võib-olla ei olnud see, mida peeti nimiväärtusega, midagi muud kui pettus, kõrvalekalle, rämpspost või ostetud uudis. Selline puudujääk viitab meile kollasele ajakirjandusele.




Wednesday, February 9, 2022

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

 

Sotsiaalne võrgustik


Vähesed teavad, et mõiste "sotsiaalne võrgustik" ilmus 1954. aastal. Selle tutvustas sotsioloog James Barnes. Siis polnud sellel nähtusel Internetiga midagi pistmist ja seda tõlgendati järgmiselt: inimeste rühm, kelle vahel on teatud suhted, kahe- või ühesuunalised sidemed.

 

Esimene arvutitehnoloogiat kasutav sotsiaalne võrgustik ilmus aastal 1971. Seda kasutas sõjavägi teabe edastamiseks.

 

Nüüd on kõige populaarsemad suhtlusvõrgustikud Facebook, VKontakte, Twitter ja Instagram.

 

 

 

Asjakohasus


Asjakohasus on otsingutulemuste vastavus sõnastatud päringule.

 

23. septembril 1997 kuulutati ametlikult välja Yandexi otsingumootor, mis on Interneti venekeelses osas populaarseim.

 

Otsingumootorite ajalugu on otseselt seotud World Wide Webi nime all tuntud hüpertekstiprojekti tekkega, mis võeti kasutusele 1989. aastal.

 

Otsingumootorite aluseks oli riist- ja tarkvarakompleks, mida kasutati saitide lisamiseks elektroonilisse kataloogi.

 

Rahvusvaheline otsingumootor Google alustas tööd 1997. aastal. Google töötas välja oma otsingumootori, mis andis kasutajatele võimaluse sooritada kvaliteetseid otsinguid. Google töötleb rohkem kui 40 miljardit otsingut kuus, mis vastab 62,4%-le kõigist maailma otsingupäringutest.

 

Hetkel on kolm peamist rahvusvahelist otsingumootorit – Google, Yahoo ja MSN Search, millel on oma andmebaasid ja otsingualgoritmid. Enamik teisi otsingumootoreid kasutab ühel või teisel kujul kolme loetletud otsingumootori tulemusi.

Wednesday, February 2, 2022

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

Noppeid IT ajaloost


1980 macOS

Esimene leiutis, mida tahaks käsitleda on Mac OS-i operatsioonisüsteemi leiutamine. Mac OS-i esimene versioon avaldati 1984. aastal koos esimese Macintoshi personaalarvutiga Apple'i poolt. Ühendades olemasolevaid arendusi ja oma ideid, lõid Apple'i programmeerijad Mac OS-i. 24. märtsil 2000 tutvustas Apple'i uus tegevjuht Steve Jobs operatsioonisüsteemi Mac OS X 10.0, mis on väga stabiilne. Uusim versioon on macOS 12.0 Monterey (2021). See sisaldab juba selliseid funktsioone nagu: saate oma Maci avada Apple Watchi abil, saate veebis kasutada Apple Pay.

 



2000 QR-kood


QR on lühend sõnast Quick Response, mis tähendab "kiire reageerimine".

Vaatamata oma suurusele võib QR-kood sisaldada suurt hulka andmeid. Kuid see pole peamine väärtus. QR-koodi skannides pääsete neile andmetele kohe juurde – sellest ka nimi. QR-koodid on vöötkoodide kahemõõtmelistest järglastest kõige populaarsemad. Parim osa on see, et õige tarkvaraga saab igaüks need dekrüpteerida ja see dekrüpteerimine on ühemõtteline. Nagu tulevikule kohane, on sellel oma morsekood – ilus ja ei vaja tuupimist.

 



2010 Apple AirPods

 

AirPodid on juhtmevabad kõrvaklapid ja vastava pistiku surm. 2016. aastal lõi Apple esimesed AirPodsid. 2019. aastal on nende müük hinnanguliselt 50 miljonit ühikut. Juhtmed puuduvad, mugav istuvus, 24-tunnine aku kasutusiga ja akuümbris. Mida veel vaja on, et neid osta?


E-ITSPEA 15: Eetika ja IT

  Brukeri ettevõte Ligi 60 aastat on Bruker edendanud loodus- ja meditsiiniteadusi kogu maailmas. Seejuures annab see olulise panuse meie üh...